Eesti riigivõlakirjade monitor

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Nii, härrased - lahti läheb Eesti Vabariigi olulisima loodusressursi kaevandamine. Keegi yield'i julgeb pakkuda? Läti 10-aastast vaadates saame me selle raha päris odavalt kätte. 0.2+?

    https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/republic-of-estonia-investor-presentation-v-e.pdf
  • Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,
  • Ma pole viitsinud eriti jälgida, seega mis selle rahaga tehakse?
  • Cynic
    Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,

    kalliks läks see, et me eelmise kriisi ajal kärpisime ja ei laenanud. Kui ülejäänud EL laenavad kuis jaksavad, siis on lollus, seda mitte teha, kaudselt maksame me nende laenamise ka kinni niikuinii või e ole see nii?
  • Cynic
    Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,


    ...einoh, eks praegustele tegelastele sellise raha andmine tekita minuski teatud küsimusi. Samas mõeldes viimasele 20le aastale, siis ei ole pumba juures olnud kedagi, kellel puhul täpselt neid samu küsimusi ei tekiks.
  • Cynic
    Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,


    Ma arvan ka,et nüüd saab kõikjale veelgi rohkem Potjomkini külasid rajada.See on olnud viimastel aastatel juba valdav kõikjal,korralikud hooned lammutatakse,asemele tuleb uus("roheline",säästu,õhuke) euro,peaasi et saab lammutada ja siis jälle ehitada.Või siis korralike teid üle asfalteerida(või liiklust takistavaid ringristmike,kraave,metallist piirdeid jne. rajada).
  • pahurik
    Cynic
    Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,

    kalliks läks see, et me eelmise kriisi ajal kärpisime ja ei laenanud. Kui ülejäänud EL laenavad kuis jaksavad, siis on lollus, seda mitte teha, kaudselt maksame me nende laenamise ka kinni niikuinii või e ole see nii?


    Muidu nõus, kuid eelmise kriisi ajal laenamine oleks olnud keeruline ja kallis. Lisaks oleks keset kriisi veel olnud tunda laenu reaalväärtuse kasvu.

    Praegu aga...selgelt struktuurse nõrkuse poole teel olevat valuutat, mille reaalintressid on ilmselt vägisi negatiivsed forever - ma arvan, et isegi Jürgen laenaks!
  • Liiga vähe laenavad. See jard läheb nagu tilk vett tulisele saunakerisele .Rohkem peaks laenu võtma. Eesti võlakoormus on nii armetult väike, et seda saaks teha just nüüd kui pandeemia tõttu on reegleid lõdvendatud .
  • Karum6mm
    pahurik
    Cynic
    Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,

    kalliks läks see, et me eelmise kriisi ajal kärpisime ja ei laenanud. Kui ülejäänud EL laenavad kuis jaksavad, siis on lollus, seda mitte teha, kaudselt maksame me nende laenamise ka kinni niikuinii või e ole see nii?


    Muidu nõus, kuid eelmise kriisi ajal laenamine oleks olnud keeruline ja kallis. Lisaks oleks keset kriisi veel olnud tunda laenu reaalväärtuse kasvu.

    Praegu aga...selgelt struktuurse nõrkuse poole teel olevat valuutat, mille reaalintressid on ilmselt vägisi negatiivsed forever - ma arvan, et isegi Jürgen laenaks!

    jah, aga kui nii kalkuleerida, et kalli laenuga oleks kokku saanud teid ja muud infrat ehitada kokku odavamalt kui seda täna saab, siis oleks mõtet olnud küll laenata. Lisaks oleks ehitajad tööd saanud ja paljud neist poleks Soome jne kolinud. Laenud oleks saanud hiljem pea null intressiga üle rullida, infra oleks olemas. Ma näiteks ei saa aru, kiuidas on kasulik ehitada teid ja min. hooneid koostöös erainvestoriga, kui riik saab tunduvalt odavaalt laenata ja lisaks erainvestor tahab ka marginaali?
  • pahurik
    Karum6mm
    pahurik
    Cynic
    Raha saame jah odavalt aga kui vaadata mis selle rahaga tehakse siis läheb päeva lõpuks kuradi kalliks,

    kalliks läks see, et me eelmise kriisi ajal kärpisime ja ei laenanud. Kui ülejäänud EL laenavad kuis jaksavad, siis on lollus, seda mitte teha, kaudselt maksame me nende laenamise ka kinni niikuinii või e ole see nii?


    Muidu nõus, kuid eelmise kriisi ajal laenamine oleks olnud keeruline ja kallis. Lisaks oleks keset kriisi veel olnud tunda laenu reaalväärtuse kasvu.

    Praegu aga...selgelt struktuurse nõrkuse poole teel olevat valuutat, mille reaalintressid on ilmselt vägisi negatiivsed forever - ma arvan, et isegi Jürgen laenaks!

    jah, aga kui nii kalkuleerida, et kalli laenuga oleks kokku saanud teid ja muud infrat ehitada kokku odavamalt kui seda täna saab, siis oleks mõtet olnud küll laenata. Lisaks oleks ehitajad tööd saanud ja paljud neist poleks Soome jne kolinud. Laenud oleks saanud hiljem pea null intressiga üle rullida, infra oleks olemas. Ma näiteks ei saa aru, kiuidas on kasulik ehitada teid ja min. hooneid koostöös erainvestoriga, kui riik saab tunduvalt odavaalt laenata ja lisaks erainvestor tahab ka marginaali?


    Eelmise kriisi ajal oli ainult üks pood, mis oli nõus Eestile laenama - IMF. No thanks!
    Alates 2011 oli pilt teine, aga siis hakkas majandus vuhisema niigi. Paralleele tänasega pole mõtet vedada, hoopis teine maailm oli.
  • Eesti: Households have healthy finances backed by rising dwelling prices (lk 20)



    S&P: say no more
  • Palju eelmise masu ajal teised riigid laenasid? Mina mäletan et kärpimine käis ülemaailmselt, meie polnud ainsad kärpijad, küll aga kuna meie majandus sai suurema hoobi, pidime rohkem kärpima.
  • ttrust
    Palju eelmise masu ajal teised riigid laenasid? Mina mäletan et kärpimine käis ülemaailmselt, meie polnud ainsad kärpijad, küll aga kuna meie majandus sai suurema hoobi, pidime rohkem kärpima.


    ...me olime jah kärpimise maailmameistrid justkui. Tegelikkuses kärbiti eelarvest enam-vähem just see osa, mis oli sinna mõningate isikute egotripi tulemusel sattunud, vaatamata sellele, et tasapisi oli ka neid juba hoiatatud, et show on läbi. Kui eeskujusid vaja, siis tasub vaadata erasektorit, kes tõestas, et palk saab ka allapoole paindlik olla, kui majandus feilab.
  • Muide, kas keegi on näinud jardilaenuga kaasa käivat brošüürikest, kus kirjeldatakse, et meie majandus on täiesti TÄPE et mitte öelda PUPU, me ei tooda midagi, turistid meile tulla ei taha ja isegi neid, kes tahaks, me sisse ei lase, ise kah põllul tööd rügada ei viitsi, päike meil ei sära, valitsus on loll ja saamatu ja sellegi vähese, mis meil oli, röövis julmalt pandeemia - aga muidu me oleme toredad poisid ja aidake ometi meid !

    Umbes taolise kirjelduse võiks kokku panna siitsamast foorumist ja siin ometi inimesed teavad hästi kuidas asjad on ?

  • Karum6mm
    ttrust
    Palju eelmise masu ajal teised riigid laenasid? Mina mäletan et kärpimine käis ülemaailmselt, meie polnud ainsad kärpijad, küll aga kuna meie majandus sai suurema hoobi, pidime rohkem kärpima.

    ...me olime jah kärpimise maailmameistrid justkui. Tegelikkuses kärbiti eelarvest enam-vähem just see osa, mis oli sinna mõningate isikute egotripi tulemusel sattunud, vaatamata sellele, et tasapisi oli ka neid juba hoiatatud, et show on läbi. Kui eeskujusid vaja, siis tasub vaadata erasektorit, kes tõestas, et palk saab ka allapoole paindlik olla, kui majandus feilab.

    Mäletan, et veidi aega enne seda hetke, kus Ansip ütles, et "Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi.", võttis Eesti vastu kõigi aegade suurema kasvusammuga riigieelarve. Loodan, et mäletan õigesti.
  • Üks peamisi põhjuseid, miks ma ei jaga paljude vaimustust antud isiku suhtes ;-)
  • Eesti polnud eelmise kriisi ajal Eurotsooni liige, mis on ka päris oluline vahe võrreldes praeguse kriisiga kapitali kättesaadavuse osas.
  • Eelmine finantskriis tuli esimene pauk nõudluse poolelt, turg oli üle ujutatud laenurahast, järsk rahakraanide sulgemine tekitas järsu korrektsiooni. Vaitsusel ei olnudki muud mõistlikumat tegevuskava, kui õhku täis eelarve jätkusuutlikule tasemele kärpida. See oligi tol perioodil õige tegevus, sellele järgnes juba kiire jätkusuutlikum kasv. Iseküsimus, kas tööjõu väljarännet oleks õnnestunud valitsuse defitsiitse kulutamisega peatada. Suur väljaränne oli alanud tegelikult juba aastaid varem, EU liitumine, tööränne muutus vabamaks, palgad olid sellel ajal mujal oluliselt suuremad.

    Tänane koroonakriis algas pakkumise poolelt, eriolukord piiras toodete/teenuste pakkumist, iseenesest nõudlus oli jätkuvalt olemas, aga see oli piiratud eriolukorra meetmetega. Kriis võib edasi minna nõudluse poolele kui töökohad kaovad jätkuvalt, turism ei taastu ja välisnõudlus nõrgeneb. Näis, kui palju tänastest meetmetest on kasu. Avalik sektor ei kavatse ei kavatse kärpida, defitsiit suureneb. Eestil peaks olema tegevuskava, et kriisist väljutakse efektiivsema, tugevamana. Kui kriisidel on puhastav toime, ebaefektiivsus ja õhk saab majandusest pühitud, siis laenurahadega lükatakse seada ainult tulevikku.

    Jätkusuutlik majanduskasv on investeeringud haridusse, teadusesse, innovatsiooni ja tervisehoidu, avaliku sektori madal osakaalul on majanduskasvule tugev positiivne mõju. Eesti GDP/dept ratio oli 2019 lõpus 8,4% mis kasvab 2020 lõpuks 22% peale. Kui palju jõuab sellest laenurahast jätkusuutliku majanduskasvu tagavatesse investeeringutesse. Tõenäoliselt väga vähe, tänane laenamine on seotud ära kulutatud reservide taastamise, kriisimeetmete finantseerimise, jooksvate kulude täitmise, ära kukkunud maksulaekumiste kompenseerimise, poliitiliste praegusesse majanduskeskonda sobimatute tegevuste finantseerimisega. Tulemus on avaliku sektori osakaalu suurenemine, terendavad maksutõusud, suurem töötus ja väiksem majanduskasv.
  • siimos

    Tänane koroonakriis algas pakkumise poolelt, eriolukord piiras toodete/teenuste pakkumist, iseenesest nõudlus oli jätkuvalt olemas, aga see oli piiratud eriolukorra meetmetega. Kriis võib edasi minna nõudluse poolele kui töökohad kaovad jätkuvalt, turism ei taastu ja välisnõudlus nõrgeneb.

    Selles osas ajad jama, kriis on nõudluse poolel ammuilma olemas, sest inimesed ei julge kulutada - kuna tulevik on tume ja töökohad pole kindlad. Samuti ei saa kulutada, kui juba oled töötu.
  • peeter82
    siimos

    Tänane koroonakriis algas pakkumise poolelt, eriolukord piiras toodete/teenuste pakkumist, iseenesest nõudlus oli jätkuvalt olemas, aga see oli piiratud eriolukorra meetmetega. Kriis võib edasi minna nõudluse poolele kui töökohad kaovad jätkuvalt, turism ei taastu ja välisnõudlus nõrgeneb.

    Selles osas ajad jama, kriis on nõudluse poolel ammuilma olemas, sest inimesed ei julge kulutada - kuna tulevik on tume ja töökohad pole kindlad. Samuti ei saa kulutada, kui juba oled töötu.


    Täpsustan - kriis on nõudluse poolel olemas, sest paljude toodete/teenuste järele on kadunud ka vajadus. Autokütus on kõige lihtsam näide - kui igapäevaselt kontoris käima ei pea, võib pikema commute-teekonnaga leibkond säästa kuus/aastas päris olulise summa.
  • Nõudluse poolel on ka ikkagi kriis osaliselt, näiteks kesklinna toidukohad-pubid, mis ei sulgenud ennast kriisi ajal vabatahtlikult tunnetasid niivõrd suurt külastatavuse langust, et olid ikkagi sunnitud mõneks ajaks uksed kinni panema.
  • Karum6mm
    Nii, härrased - lahti läheb Eesti Vabariigi olulisima loodusressursi kaevandamine. Keegi yield'i julgeb pakkuda? Läti 10-aastast vaadates saame me selle raha päris odavalt kätte. 0.2+?

    https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/republic-of-estonia-investor-presentation-v-e.pdf


    0.23%
  • Karum6mm

    0.23%

    Pole paha. Tunduvalt olulisem on see, mida selle rahaga peale hakatakse ja kuidas.
  • dumbuser
    Karum6mm

    0.23%

    Pole paha. Tunduvalt olulisem on see, mida selle rahaga peale hakatakse ja kuidas.


    Kõigepealt ostetakse helikopter ja topitakse raha täis. Ja siis paar tegelast kühvlitega viskavad selle õige linnaosa kohal alla. Helikopter on ainuke asi mis maksumaksjale alles jääb.
  • Cynic
    Kõigepealt ostetakse helikopter ja topitakse raha täis. Ja siis paar tegelast kühvlitega viskavad selle õige linnaosa kohal alla. Helikopter on ainuke asi mis maksumaksjale alles jääb.

    Kurb, aga kardetavasti tõsi.

    Kui selle raha eest teha päriselt riigile vajalikke investeeringuid, siis oleks hetkel topeltpluss - riik saaks vajalikud asjad soodsamalt ku varem ning ettevõtted saaks riigi tellimustelt tuge (see kontratsükliline värk). Kahjuks me pigem viskame tõesti selle raha suvalisse kohta maha, ei pruugi ka helikopterit saada ning kokkuvõttes on maksumaksja raha ikkagi see, mis maksumaksjale pärast maksude maksmist kätte jääb.

  • "Kümneaastaste võlakirjade kupongi intressimääraks kujunes 0,125% aastas. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 2030. aasta juunis ja tootlus tähtajani 0,235% aastas."
    Mida need laused sisaldavad intressimäär on 0,125 ja tootlus 0.235. Kuidas see tootlus tekib?
  • Nominaali ja väljalaskmishinna vahest.
  • dumbuser
    Cynic
    Kõigepealt ostetakse helikopter ja topitakse raha täis. Ja siis paar tegelast kühvlitega viskavad selle õige linnaosa kohal alla. Helikopter on ainuke asi mis maksumaksjale alles jääb.

    Kurb, aga kardetavasti tõsi.

    Kui selle raha eest teha päriselt riigile vajalikke investeeringuid, siis oleks hetkel topeltpluss - riik saaks vajalikud asjad soodsamalt ku varem ning ettevõtted saaks riigi tellimustelt tuge (see kontratsükliline värk). Kahjuks me pigem viskame tõesti selle raha suvalisse kohta maha, ei pruugi ka helikopterit saada ning kokkuvõttes on maksumaksja raha ikkagi see, mis maksumaksjale pärast maksude maksmist kätte jääb.



    Aga kui helikopterit ei saa, siis saame vähemalt seda helikopterit hooldada! Midagigi! :)

Teemade nimekirja